Septembrihommikud toovad endaga kaasa uued algused, õhk on niiske ja karge. Mitte kõik ei lähe kooli ning mitte igal aastal ei vääri tarkusepäev täit tähelepanu minu hinges. Küll aga on mitmetes teemades alateadliku restardi hetk. Otsast tuleb hakata segamini töölauaga, vildakile vajunud riidevirnadega pesukapis, järjestada kleidid ja pintsakud taas sordi järgi tihedalt kokkupressitud garderoobis. Mõned tööd ja mõtted on juba kevadest edasi lükatud, et teha ruumi päikesepaistele ja puhkusele. Ent nüüd on viimane vint, et tõmmata kaos koomale. Sätin kapid korda, pesen põrandad, korjan kokku suvise kraami õuest ja nodi tubadest. Vajadus klaarida tekkinud segadust lööb järsult minu igapäeva sisse. Tööl seatud eesmärgid saavad karmi pilgu osaliseks ning lendavad tegudena kalendrisse.
"Life is a perfect mixture of order and chaos"
Alles hiljaaegu tabasin end mõttelt, et pärismaailma koristamine ei tule mitte lihtsalt asjaolust, et kellegi sokid on poolel teel pesukorvini väsinud, vaid hoopis sellest, et minu peas valitseb segadus. Märkan, et iga kord, kui tunnen füüsilist vajadust minna kappe koristama, olen saanud peale sirgeks mõõdetud riidevirnade ka lahendused ammu painanud küsimustele tööl. Üsna samamoodi tekib ka peale ajus suurpuhastuse tegemist vajadus füüsilist maailma järele aidata. Kui tööl on mõni eriti keeruline teema leidnud lõpuks lahenduse, näen uusi võimalusi ka kodus - et sokid olid jäänud poolele teele maha ning aeg on neid edasi aidata.
Lihtsalt hoia mind
Füüsilise ja vaimse maailma koostöö on imeline - keha tõmbab vaimu kaasa ning vastupidi. Ja vahel see kõik laguneb koost, ei õnnestu.
On olnud minugi elus mitmeid ummikseise, kus mõtted ei vii enam kuhugi ning tekkinud probleemid näivad lahendamatud. Olen saanud tunda õpetust, kuidas oma keha avatuks sundides hakkavad asjad lihtsalt juhtuma. Kui pea ei anna kehale käsku, tuleb kehal anda käsk peale. Mägi ja Muhamed. Ja vahel polegi vaja mõelda nii sunduslikult, vaid lihtsalt tunda soojust ja hoidmist, kui soojad hellad käed hoiavad sul ümbert kinni. Ärevus annab järele, külmad varbad soojenevad, aju sulab lahti.
Parimad mõtted tulevad siis, kui ei püüagi mõelda.
"Rulli!"
Kuigi nii peas kui füüsilises maailmas koristades võib sageli tunda sotsiaalset survet visata midagi ära, anda ära, siis alati pole see ruumi juurdesaamiseks vajalik. Rõõmud, mured ja keerukused võivad olla meiega kaasas, kui neid oskuslikult pakime.
"Rulli!" - soovitavad reisieksperdid.
Elu on nagu toos tikke, mis mahuvad ideaalselt oma karpi. Aga kui need kuhja valada?
Kõigest ei pea loobuma, sulle armsad asjad võivad jääda sinuga. Ent sea nad korda. Vaja on süsteemi, et saada ruumi juurde.
Kord ja raamid võimaldavad väikesel hulgal kaosel eksisteerida nii, et see meid maha ei murra. Ja väikest hulka kaost vajame me ikka - segaduses olemine võimaldab käivitada loovuse ning uutel ideedel tekkida. Lausa, nii, et tõelisest kaosest võib tekkida tõeline kord. Aga ka vastupidi.
Palju õnne Sulle, kui oled segaduses. Hakkame koristama? Või vastupidi - ehk kuluks pisut segadust ära?