Minu õpingute metafoor on tagurpidi pööratud maja. Või nagu kolmnurk, mis toetub ühele tipule. Tunnen, et õppimine algas minu jaoks valest otsast. Õppisin õpetajaks, siis psühholoogiks – need rollid on teiste toetamiseks. ISCIs jõudsin tõeliselt iseendani ning selge veendumuseni, et inimestega töötavad inimesed peavad kõigepealt õppima iseennast tundma. Alles seejärel suudavad nad päriselt toetada teisi.
On neid, kes maalivad pintsliga. Ja neile, kes seda kunsti ei valda, jäävad üle must tint ja valge paber. Ja sõnad.
ISCI on kool, kus õppisin kõige rohkem mind. ISCI 10. juubeli auks valminud säravate tähtede lugude sarjas saate tuttavaks kooli vilistlaste ja õppejõududega ning osa neid inimesi ühendavast võlujõust.