Igal suvel raamistame oma puhkust perega kauneid paiku avastades ning sellest ei puudu ka kohalikud maitsed - Peipsi ääres latikas ja saares ahvenad.
Kalaga on aga alalõpmata igavene jant - kui teda püüdma lähed, ei tea eales, kas midagi ka kätte saad. Palavas päikeses on vaid hetkede küsimus, kui saak juba hapneb. Küpsetatult või suitsutatuna on lõpptulemus koka kätes.
Samamoodi olen leidnud end mõtisklemast ka tagasiside üle.
Kas näkkab?
Tagasiside küsimine ja andmine on omaette kunsttükk. Niisamuti, kui kalamees ei reeda oma parimat lanti, ei anna ka keegi seda kõige-kõigemat küsimust sulle ette, kuidas peaksid tagasisidet küsima. Ikka ja jälle leian end olukorrast, kus justkui tahan küsida, õnged on juba kotti lapitud, kuid kahtlus on ikka hinges, kas õiges mõõdus ussid said karpi.
Nii ongi, et ka tagasisidet küsides tuleb minna riski peale välja.
Saiapuru või krevetid?
Ja vahel on vaja kala "sisse sööta". Ei piisa vaid sellest, et viskad konksu koos söödaga suvalises lombis vette. Nagu liikluseski, pead veenduma, et sind on märgatud ja teine osapool on oma valmisolekut tegutsemiseks näidanud. Jäähallis pole mõtet kala püüda ja nii pead enne kalastamist ikkagi eeltööd tegema ning looma kontakti sellega, kellelt tagasisidet küsid. Ehk selleks, et saada, on vaja anda.
Ma ei taha ainult ogalikke!
Ogalikud ehk kriitika tulevad meieni lihtsalt. Neid ei ole vaja isegi mitte püüda, sest ilma pingutuseta võib neid madalas vees endale jalga astuda. Nii lihtne on keskenduda sellele, mis valesti läks, kui küsid: "Mida oleksin pidanud teisiti tegema?".
Selleks, et mitte leppida vaid ogalikega, tuleb küsida veel midagi. Kui keskendud ise vaid sellele, mis valesti läks, saad tulemuseks ka vaid seda, mis valesti läks.
Tagasiside taldrikureegel
Tagasiside peab olema mitmekesine nagu liuatäis sööki ning samale olukorrale tuleb vaadata peale mitmelt poolt. Tagasiside taldrikureegel tähendab, et oled lubanud endale midagi, mis erutab, midagi, mis maitseb ja toidab ning midagi, mille osas oma meeli veel treenima pead. Mitmekesine tagasiside on tasakaalus ega põhjusta selle andjale ega saajale kõhuvalu.
Ning nagu ühegi söögi puhul, ei tohi ka tagasiside andmisest puududa koka armastus.
KEEP ehk mida teen juba hästi, mida peaksin jätkama?
START ehk millega peaksin alustama, mida ma veel ei tee?
STOP ehk mille tegemise peaksin lõpetama?
..., et olla oma töös tulemuslikum, tõhusam, mõjusam, edukam, parem juht...?
Kas ise sööksid seda tagasisidet, mida teisele kokkasid?
Noh, mina pole alati oma kokkamises õnnestunud. Vahel on läinud liiga palju suhkrut, vahel suure peoga pipart...
Tagasiside on nagu kala - kipub roiskuma, kui temaga midagi kiiresti ette ei võeta
Ja ükskõik, kui palju sinus on armastust kalastamise ja kokkamise vastu, on see kõik tühine, kui oled lasknud värskele kalale kärbsed peale. See hetk, kui näkkas, ongi see hetk.
Ent pea hoogu!
Soomused tuleb rappida, kala rookida. Eriti elegantse tulemuse saavutamiseks fileerida. See aeg tuleb võtta, et valmistada söögitegemiseks tooraine viisakalt ette. Vajadusel jahutada õige temperatuurini. Ja alles siis saad teha midagi edasi.
Ega tühjast öelda, et vahel tasub öö ära magada.
Aga kui säilitada õigel temperatuuril?
Usun, et igaüks, kes on proovinud teha süüa sügavkülmutatud kalast, teab, et see pole suurem asi. Värskelt pannile püütult on tulemus parim. Vahel on vaja tagavaraks panna, kuid nagu toidu ere maitse, kipub ka tagasiside oma aktuaalsust minetama. Kujuta ette situatsiooni, kus võtad külmikust kala, sulatad aeglaselt ning valmistad söögi. Olgu - see võib isegi maitsev olla. Ent kui püüad meenutada hetke, kuidas sa seda püüdsid, kuidas täpselt selle ussi konksu otsa panid? Või kellega koos sa seal olid? Kuidas ilm oli? Ja meeleolu? Kas päike kõrvetas või oli tuuline? Ja mida sel hommikul kohvi kõrvale sõid? Võid üllatuda, kui vähe sellest mäletad.
Mida rohkem aeg edasi, seda rohkem on tagasisides illusiooni, mida tahame, et seal olnuks.
Timing is everything, isn't it?
Sätime kalale?